Deuteranoopia: rohepimedus ja deuteranomaalia
Deuteranoopia ja deuteranomaalia mõjutavad rohelise valguse rakke. Koos on need kõige sagedasem värvipimeduse vorm – umbes kolmel neljast puna-rohelise värvipimedusega inimesest on üks neist.
Sisukord
Mis on deuteranoopia?
Deuteranoopia korral puuduvad M-kolvikesed – rakud, mis on kõige tundlikumad keskmise lainepikkusega rohelise valguse suhtes. Nimi tuleb kreeka sõnast „deuteros“ (teine). Inimene näeb kolme asemel kahe kolvikeste tüübiga; ta on dikromaat, nagu paljud imetajad, näiteks koerad.
Deuteranomaalia: kergem rohelise nõrkus
Deuteranoopiast palju sagedasem on deuteranomaalia. Siin on rohelised kolvikesed olemas, kuid nende tundlikkus on nihkunud punase poole, nii et aju saab nõrgema puna-rohelise signaali. Raskusaste ulatub vaevu märgatavast kuni peaaegu sama tugevani kui deuteranoopia.
| Deuteranomaalia | Deuteranoopia | |
|---|---|---|
| Rohelised kolvikesed | olemas, nihkunud | puuduvad |
| Nimetatakse ka | rohelise nõrkus | rohepimedus |
| Esinemissagedus (mehed, Euroopa päritolu) | umbes 5% | umbes 1% |
| Esinemissagedus (naised) | umbes 0,35% | umbes 0,01% |
Ainuüksi deuteranomaalia on sagedasem kui kõik teised värvinägemise häired kokku.
Kuidas näevad deuteranoopiaga inimesed
- Punane, oranž, kollakasroheline ja roheline paistavad sarnased – kollakad kuni pruunid.
- Pruuni ja tumerohelist, roosat ja halli, lillat ja sinist on kerge segi ajada.
- Erinevalt protanoopiast ei paista punane palju tumedam.
- Sini-kollased kontrastid ja heleduse erinevused jäävad selgeks.
Rohkem näiteid artiklis kuidas värvipimedad näevad?
Põhjused ja pärilikkus
Rohelise pigmendi geenid (OPN1MW) asuvad X-kromosoomil vahetult punase pigmendi geeni kõrval. Kuna need geenid on väga sarnased, võivad nad pärandumisel rekombineeruda – tekivad „hübriid“-pigmendid, mis põhjustavad deuteranomaalia korral nihkunud tundlikkust. Rohelise nõrkus pärandub X-liiteliselt retsessiivselt, mistõttu mõjutab see peamiselt mehi. Rohkem artiklis puna-roheline värvipimedus.
Deuteranoopia test
Ishihara test näitab kiiresti, kas sul on puna-roheline värvipimedus. Meie tasuta veebitest ütleb ka, kas vastused viitavad deuteraanile või protaanile ja kui tugevalt. Kas tegu on deuteranomaalia või deuteranoopiaga, mõõdab silmaarst täpselt anomaloskoobiga.
Nõuanded igapäevaeluks
- Lülita iOS-i või Androidi juurdepääsetavuse seadetes sisse värvifilter „Deuteranoopia“.
- Kasuta diagrammides ja tabelites ainult punase/rohelise asemel mustreid või silte.
- Deuteranomaalia korral ütlevad paljud kasutajad, et värvipimedate prillid eraldavad punase ja rohelise selgemalt.
Korduma kippuvad küsimused
Mis vahe on deuteranoopial ja deuteranomaalial?
Deuteranoopia korral rohelised kolvikesed puuduvad; deuteranomaalia korral on need olemas, kuid nende tundlikkus on nihkunud.
Kui sage on deuteranomaalia?
Umbes 5% Euroopa päritolu meestest – see on üldse kõige sagedasem värvinägemise häire.
Kas koerad näevad nagu deuteranoopiaga inimesed?
Ligikaudu jah: ka koertel on ainult kaks kolvikeste tüüpi ja nad ajavad sarnaseid värve segi, kuigi näevad lisaks ka vähem teravalt.