RedGreenTest

Deuteranoopia: rohepimedus ja deuteranomaalia

Deuteranoopia ja deuteranomaalia mõjutavad rohelise valguse rakke. Koos on need kõige sagedasem värvipimeduse vorm – umbes kolmel neljast puna-rohelise värvipimedusega inimesest on üks neist.

Uuendatud · 3 min lugemist

Sisukord
  1. Mis on deuteranoopia?
  2. Deuteranomaalia: kergem rohelise nõrkus
  3. Kuidas näevad deuteranoopiaga inimesed
  4. Põhjused ja pärilikkus
  5. Deuteranoopia test
  6. Nõuanded igapäevaeluks
  7. Korduma kippuvad küsimused
Lühidalt: deuteranoopia on rohepimedus (M-kolvikesed puuduvad); deuteranomaalia on kergem rohelise nõrkus. Koos mõjutavad need umbes 6% meestest ja on puna-rohelise värvipimeduse kõige sagedasem vorm; punane ei paista seejuures tumedam kui tavaliselt.

Mis on deuteranoopia?

Deuteranoopia korral puuduvad M-kolvikesed – rakud, mis on kõige tundlikumad keskmise lainepikkusega rohelise valguse suhtes. Nimi tuleb kreeka sõnast „deuteros“ (teine). Inimene näeb kolme asemel kahe kolvikeste tüübiga; ta on dikromaat, nagu paljud imetajad, näiteks koerad.

SM nihkunudL400 nm500 nm600 nm700 nm
Deuteranomaalia: roheliste kolvikeste (M) kõver nihkub punaste poole. Deuteranoopia korral M-kolvikesi üldse pole (katkendjoon = normaalne asend).

Deuteranomaalia: kergem rohelise nõrkus

Deuteranoopiast palju sagedasem on deuteranomaalia. Siin on rohelised kolvikesed olemas, kuid nende tundlikkus on nihkunud punase poole, nii et aju saab nõrgema puna-rohelise signaali. Raskusaste ulatub vaevu märgatavast kuni peaaegu sama tugevani kui deuteranoopia.

DeuteranomaaliaDeuteranoopia
Rohelised kolvikesedolemas, nihkunudpuuduvad
Nimetatakse karohelise nõrkusrohepimedus
Esinemissagedus (mehed, Euroopa päritolu)umbes 5%umbes 1%
Esinemissagedus (naised)umbes 0,35%umbes 0,01%

Ainuüksi deuteranomaalia on sagedasem kui kõik teised värvinägemise häired kokku.

Kuidas näevad deuteranoopiaga inimesed

Lihtsustatud simulatsioon – umbes nii paistab sama stseen iga nägemistüübi korral.

Rohkem näiteid artiklis kuidas värvipimedad näevad?

Põhjused ja pärilikkus

Rohelise pigmendi geenid (OPN1MW) asuvad X-kromosoomil vahetult punase pigmendi geeni kõrval. Kuna need geenid on väga sarnased, võivad nad pärandumisel rekombineeruda – tekivad „hübriid“-pigmendid, mis põhjustavad deuteranomaalia korral nihkunud tundlikkust. Rohelise nõrkus pärandub X-liiteliselt retsessiivselt, mistõttu mõjutab see peamiselt mehi. Rohkem artiklis puna-roheline värvipimedus.

Deuteranoopia test

Ishihara test näitab kiiresti, kas sul on puna-roheline värvipimedus. Meie tasuta veebitest ütleb ka, kas vastused viitavad deuteraanile või protaanile ja kui tugevalt. Kas tegu on deuteranomaalia või deuteranoopiaga, mõõdab silmaarst täpselt anomaloskoobiga.

Nõuanded igapäevaeluks

Korduma kippuvad küsimused

Mis vahe on deuteranoopial ja deuteranomaalial?

Deuteranoopia korral rohelised kolvikesed puuduvad; deuteranomaalia korral on need olemas, kuid nende tundlikkus on nihkunud.

Kui sage on deuteranomaalia?

Umbes 5% Euroopa päritolu meestest – see on üldse kõige sagedasem värvinägemise häire.

Kas koerad näevad nagu deuteranoopiaga inimesed?

Ligikaudu jah: ka koertel on ainult kaks kolvikeste tüüpi ja nad ajavad sarnaseid värve segi, kuigi näevad lisaks ka vähem teravalt.