RedGreenTest

Puna-roheline värvipimedus: põhjused, tüübid ja igapäevaelu

Umbes iga 12. Euroopa päritolu mees eristab punast ja rohelist raskelt. Siin on, mis põhjustab puna-rohelist värvipimedust, milliseid tüüpe on, kuidas see pärandub ja kuidas sellega hästi elada.

Uuendatud · 4 min lugemist

Sisukord
  1. Mis on puna-roheline värvipimedus?
  2. Mis põhjustab puna-rohelist värvipimedust?
  3. Puna-rohelise värvipimeduse tüübid: protaan ja deuteraan
  4. Kas puna-roheline värvipimedus on pärilik?
  5. Kuidas puna-rohelist värvipimedust testida
  6. Kas puna-rohelist värvipimedust saab ravida?
  7. Elu puna-rohelise värvipimedusega
  8. Korduma kippuvad küsimused
Lühidalt: puna-roheline värvipimedus on kõige sagedasem värvinägemise häire ja mõjutab umbes 8% meestest ja 0,5% naistest. Punaseid ja rohelisi toone on raske eristada; tavaliselt pärandub see X-kromosoomi kaudu. Ishihara test avastab selle kahe minutiga.

Mis on puna-roheline värvipimedus?

Puna-rohelise värvipimeduse korral töötavad võrkkesta valgustundlikud rakud, mis vastutavad punase ja rohelise eest, tavapärasest erinevalt. Värve nähakse endiselt, kuid mõned toonid paistavad ühesugused: punane ja roheline, oranž ja kollakasroheline, pruun ja tumeroheline või roosa ja hall. Kuigi seda nimetatakse värvipimeduseks, ei ole enamik neist inimestest värvide suhtes pimedad – nad näevad lihtsalt mõnda värvi vähem selgelt.

See on kaugelt kõige sagedasem värvinägemise häire. Põhja-Euroopa päritolu inimestel mõjutab see umbes 8% meestest ja 0,5% naistest.

Mis põhjustab puna-rohelist värvipimedust?

Võrkkestas on kolme tüüpi kolvikesi – rakud värvinägemiseks päevavalguses. Iga tüüp reageerib kõige tugevamalt oma spektriosale: lühikestele lainetele (sinine, „S“), keskmistele (roheline, „M“) ja pikkadele (punane, „L“). Aju võrdleb nende signaale ja määrab nii värvi.

S (sinine)M (roheline)L (punane)400 nm500 nm600 nm700 nm
Normaalne värvinägemine: kolm kolvikeste tüüpi eraldi tundlikkuskõveratega.

Puna-rohelise värvipimeduse korral on punased või rohelised kolvikesed muutunud või puuduvad. Nende tundlikkuskõverad lähenevad, nii et aju saab väiksema erinevuse punase ja rohelise signaali vahel – ja eristab neid värve raskemini.

Puna-rohelise värvipimeduse tüübid: protaan ja deuteraan

TüüpMis on teisiti?Esinemissagedus (mehed, Euroopa päritolu)
Deuteranomaalia (rohelise nõrkus)rohelised kolvikesed nihkunudumbes 5%
Deuteranoopia (rohepimedus)rohelised kolvikesed puuduvadumbes 1%
Protanomaalia (punase nõrkus)punased kolvikesed nihkunudumbes 1%
Protanoopia (punapimedus)punased kolvikesed puuduvadumbes 1%

„-anomaalia“ tüüpide korral on kõik kolm kolvikeste tüüpi olemas, kuid üks on nihkunud – häire võib olla kerge, mõõdukas või tugev. „-anoopia“ tüüpide korral puudub üks kolvikeste tüüp täielikult. Protaantüüpide tüüpiline tunnus: punane paistab ka tumedam, nii et valgusfoori punane tuli või tagatuli paistavad nõrgemad.

Lihtsustatud simulatsioon – umbes nii paistab sama stseen iga nägemistüübi korral.

Kas puna-roheline värvipimedus on pärilik?

Pärilik puna-roheline värvipimedus pärandub X-liiteliselt retsessiivselt. Punaste ja roheliste kolvikeste pigmentide geenid asuvad X-kromosoomil. Meestel on ainult üks X-kromosoom – kui geen on muutunud, on neil häire. Naistel on kaks ja terve koopia kompenseerib tavaliselt muutunud koopia. Seetõttu on mehed palju sagedamini mõjutatud.

XXEma (kandja)
×
XYIsa (normaalne)
XYPoeg
normaalne
XYPoeg
puna-roheline värvipimedus
XXTütar
normaalne
XXTütar
kandja
X-liiteline pärandumine: mõjutatud geen (punane X) asub X-kromosoomil. Igal kandjast ema pojal on 50% tõenäosus olla mõjutatud.

Harvem muutub värvinägemine elu jooksul – silma- või nägemisnärvi haiguse tõttu või ravimi kõrvaltoimena. Kui sinu värvinägemine järsku muutub, mine silmaarsti juurde.

Kuidas puna-rohelist värvipimedust testida

Tuntuim kontroll on Ishihara test: värvilistest täppidest numbrid on peidetud täppide mustrisse ja puna-rohelise värvipimedusega inimesed ei näe mõnda neist või loevad teise numbri. Saad selle teha tasuta veebis siin. Täieliku diagnoosi jaoks kasutavad silmaarstid ka instrumente nagu anomaloskoop, mis mõõdab häire raskusastet.

Lastel ilmneb see sageli koolis – vaata värvipimeduse test lastele.

Kas puna-rohelist värvipimedust saab ravida?

Pärilikku puna-rohelist värvipimedust ei saa ravida ja see ei muutu elu jooksul. Geeniteraapiaid uuritakse, kuid need pole kättesaadavad. Siiski on abivahendeid: värvipimedate prillid suurendavad paljudel punase ja rohelise kontrasti, kuid ei taasta normaalset värvinägemist.

Elu puna-rohelise värvipimedusega

Mõned ametid – piloot, elektrik või teatud ametikohad kaitseväes – võivad nõuda normaalset värvinägemist. Kui sihid sellist tööd, kontrolli värvinägemist aegsasti.

Tahad näha, milline see tegelikult välja näeb? Loe kuidas värvipimedad näevad?

Korduma kippuvad küsimused

Kui sage on puna-roheline värvipimedus?

See mõjutab umbes 8% meestest ja 0,5% naistest Põhja-Euroopa päritoluga inimestel – Eestis on see umbes iga 12.–14. mees.

Miks on meestel sagedamini puna-roheline värvipimedus?

Geenid asuvad X-kromosoomil. Meestel on üks, naistel kaks – naistel kompenseerib terve koopia tavaliselt.

Kas puna-roheline värvipimedus halveneb?

Pärilik vorm jääb kogu eluks samaks. Järsk värvinägemise muutus võib viidata silmahaigusele ja seda tuleb arstil kontrollida.

Kas puna-rohelise värvipimedusega võib autot juhtida?

Sõiduautoga tavaliselt jah. Kutselistele juhtidele on punase, rohelise ja kollase tule tuvastamise nõuded rangemad – Eestis hindab seda tervisetõendi väljastav arst.